TERE ELUKOOL!
Mõnikord ei viitsi rasketel aegadel enda hobidega tegeleda, samas mul nagu vaikselt hakkavad mööduma need rasked ajad. Ikka ei viitsi. Tahaks lihtsalt vedeleda ja mitte midagi teha ning uhke olla kuna sai veel ühest kaelkirjakust üle-kitse hüpe ära sooritatud.
Miks siis raske? Kui ikka kaks kuud olen säästnud raha ja pole endale midagi eriti lubada saanud, siis nüüd on suurem osa pingest õlgadelt lännu. LÕPUKS... pärast kahte kuud otsimist, pärast kümneid ja kümneid EI'sid ja mõttetult viisakaid ja formaalseid e-maile, sain ma endale lõpuks kodu. Koos pingega läksid ka pea kõik säästud. Säästukontole jäi 47 eurot millele lisasin veel oma viimastest allesjäänud veeringutest 50 veurot. Investeerida olen saanud siiamaani see kuu ümmargused mull...(loe "null") eurot. Kulutamiseks mõeldud kontol on järel pärast säästmist ainult 30 eurot. Sellega pean elama ära järgmise kuuni.
Kui praegu paljud lapsed ja lapsevanemad valmistuvad järgmiseks õppeaastaks, siis minu jaoks on TERE JÄLLE FINANTSAVABADUSE TASE 1,5. No nii halvasti ei ole, et kellestki teisest sõltuks, aga ega midagi üle ka ei jää, pigem teeb paastunädalaid.
Vingun mis ma vingun, tegelikult pole halvasti midagi. Lisatööd mis maksab hästi, tuleb ustest ja akendest, aga siiski istun kodus ja kirjutan mingit BLAWGI. Lihtsalt ei viitsi, noh. Hea küll, üks päev nädalas tuleb ju puhata ka, selle annan endale andeks. Sees aga ikka piinab, raha vedeleb tänavatel ja mina istun kodus, nutan patja kuna raha pole, aga välja raha korjama minna ei vaevu. Idioot.
Isegi kui enam ei lähekski tööle tagasi siis noh, inimesed müüvad (ja ostavad) purkide kaupa "värsket ja puhast" õhku mille eest ollakse valmis maksma mitukümmend eurot per purk. Mingit niššikaupa, mille tootmine on sisuliselt nullkuluga ja mida ostetakse mitusada kuni mitu tuhat eurot per kilo, on küll ja küll. Põdrasamblik šokolaadis 335€/kg... no kamoon. Miks ma õhku ei võiks müüma hakata? Vaja ainult prismast plokk purke osta ja amazoni üles panna mingi väga elava ja ilusa kirjeldusega ja veel ilusama hinnaga ja finantsvabadus oleks ukse taga. Aaaga täna on pühapäev ja ma ei viitsi...
Mis selle postitusega siis öelda tahan? Vast seda, et tagasilööke tuleb elus rohkem kui mõni, kuid kas need tagasilöögid ka hävitavalt mõjuvad? Seda otsustad ju sa ise. Kas võtta kätte ja tegutseda ja ise oma elu suunda kontrollida või lasta kõigel muul enda elu kontrollida? Las siis täna kontrollib elu mind, homme võtan ohjad... homme.