Eesmärkidest, päriselt
Lahinguks ettevalmistumise üks olulisim osa on lahinguplaani, taktika ja strateegia paika seadmine ning analüüsimine.
Kuigi minu sõda küpsiste purki saamise (finantsvabaduse poole pürgimise) suunas on juba alustatud, on seni puudunud mul kindlad eesmärgid ja plaanid lahingute ning finantsvabadussõja võitmiseks. Selleks, et iga lahing ei lõppeks kurvalt, tuleb planeerida ja püstitada eesmärke, raskuspunkte ning mõelda läbi valikus olevad teed. Hea plaaniga saad alati kindel olla, et see plaan kukub läbi.
yu wot mate?
Jah, plaanid kukuvad mõnikord läbi, aga kui plaan puudub, on väga raske üldse milleski õnnestuda.
Sihitult ja paanikas ringieksleva marjulise võimalus asustust leida on kordades väiksem kui seenelise, kes on valinud mingi sihi, läbi mõelnud alternatiivsed võimalused ja kaalutlenud oma tegude riski.
Minu jaoks on see sõda jagunenud kolme tasandisse:
1) Lahinguline tasand, mis sisaldab endast väga detailset plaani. Selle tasandi suurusjärk on finantsvabadussõja mõistes 1 aasta. 2) Taktikaline tasand, mis sisaldab erinevate lahingplaanide ja toimunud lahingute edukuse ja riskide analüüsi. Taktikalises tasandis panen paika hoiakud ning sõnastan 5 aasta tegevuse plaani. 3) Strateegiline tasand on suurimate ja kõige pikaajalisemate eesmärkide püstitamise tasand. Strateegiliste eesmärkide alla kuuluvad taktikaliste eesmärkide kogumid ning suuremahulised ja olulisimad arengud. Strateegiline tasand sisaldab endast elutöö suurimaid võite ja kaotusi. Ajamaht 5-50 aastat.
Siiski tuleb arvestada, et tänane olukord ei pruugi olla homme nagu eilne. Muutused võivad kaasa tuua plaanide kohendamise ja muutmise vajalikkuse suurenemise. Seega peab olema valmis oma plaane muutma vastavalt hetkeolukorrale ja tulevikuväljavaadetele – täna seatud eesmärgid võivad homme olla juba võimatud.
Strateegiline eesmärk
Jõuda finantsvabaduse seitsmenda astmeni enne kui numbreid 35 vanusele ette lööb. Selle saavutamiseks olen seadnud sihiks luua rahavool põhinev passiivse tuluga portfell.
Taktikalised eesmärgid (5 aasta eesmärgid):
Põhilised koolirahad ja õppemomendid peaks jääma järgneva 5 aasta hulka, selleks ehitan selle perioodi vältel oma portfelli keskmisest kõrgema riskiga portfelliks. kuniks portfell ei ole veel väga suur ja tööjõudu veel jagub (olen 5 aasta pärast alles 25, vara alustamise õnne ei anna kuidagi purki panna). Kui peaks tekkima suurem kaotus, jääb veel kõvasti aega, et end üles tagasi töötada. Portfell peaks seega jaotuma 50/50 suhtelisusega kõrge riski ja keskmise riskiga toodete vahel. Eelistatud tooted on ühisrahastusel põhinevad ja -aktsiatooted. Väga kõrge riskiga toodetesse ei tohi paigutada rohkem kui 10% portfellist. Välistatuks ei jää ka osalused erineva suurusega ettevõtetes- arvestades, et panus ei saa olla suur ning et osalused ei saa olla portfellis suure osatähtsusega (rohkem kui 5-10%). Unustada ei saa ka varaklasside sisest hajutatust. Alustades home-bias'iga arusaadavamatest ja läbipaistvamatest ning "käega katsutavamatest" toodetest, laienedes varade suurenemisel järk-järgult koduturust kaugemale. Kindlasti tuleb luua meelerahufond, mis peab katma ära vajalikud elamiskulud pooleks aastaks. Arvestamata suuremaid meelelahutuse ja luksuskaupade kulusid. Kulude ja tulude osas tuleb pidada detailset arvestust ning selle järgi arvestada meelerahufondi minimaalset suurust. Luua detailne arvutuslik tabel, igakuise ja igaaastase enda vajaduste järgi loodud aruande põhjal. Lähima 5 aasta jooksul kinnisvarainvesteeringuid plaanis ei ole ja kodu ostu investeeringuks ei pea. Aastaks 2023 peaks investeeringutest toodav tulu ära katma igakuised põhilised kulud. Mõõdetavas suuruses – aastal 2023 Eestis kehtiva miiminumpalga ulatuses. Kuni aastani 2023, ülaltoodud taktikaliste eesmärkide saavutamiseni, investeeringutest väljumist, või intressi/dividendi tulusid kulutuste katmiseks ei kasuta.
Lahingulised eesmärgid (kuni 2018 lõpp): Esimene aktsiatehing.
Esimese aktsiatehingu jaoks plaanin koguda 700-800€, mille puhul enam aktsiatehingu kõrvalkulud ei tohiks palju tootlust mõjutada. Esimeste aktsiatena eelistan Eesti (home-bias) ettevõtteid, kes on ka tuntud dividendide maksjad. Lisaks kaldun pigem ettevõtete poole, mis müüvad toodet või teenust, mille tarbimist ühiskond saab vähendada, kuid ei saa lõpetada. Kodupiirkonna eelistatus tuleneb sellest, et oma esimesed tehingud saaksin teha "käega katsutavate" toodete ja teenuste kasuks, edaspidi laiendades portfelli piirkonniti järjest väljapoole. Eelistades eluks vajalike toodete ja teenuste müüjaid, madaldan enda portfelli täieliku hävinemise riski.
Ühisrahastuse platvormid:
Bondora- investeerida 200€ (See küpsis on purgis)
Bondora eesmärk on saavutatud juba juuni 2018 seisuga. Selle platvormi puhul jään ettevaatlikuks ja pigem jälgin olukorda kuni järgmise aastani. Järgmiseks aastaks peaks lõppema esimesed rohelised laenud ning kujunema välja platvormi plussid ja miinused, mida siiani avastanud ei ole. Siis on, mida analüüsida ning mille põhjal oma edasised otsused teha.
Omaraha- investeerida 1000€
Hetkeseisul toodab intresse 571,43€, millest 48,7€ on juba kasumina laekunud ja reinvesteeritud. Omarahasse kannan raha järk-järgult ja laene valin käsitsi – automaatpakkuja ei paku minu jaoks laenutaotlustesse piisavalt mõistlikult, ilma Omarahale makstava boonuseta. Kuna hetkel pole portfell veel väga suur, siis valin laene käsitsi väga hea meelega. Lisaks aitab see välja kujundada taktika, mille abil tulevikus ära tunda paremad laenuvõtjad, mis omakorda võib suurendada tootlust, minimeerides riski.
Intressikasum 20€ kuus:
Selle eesmärgi täitmiseks käesoleva aasta jooksul jätkan ühisrahastusesse raha peale kandmist. Hetkeseisu arvestades on (kirvega lüües) vaja suurendada ühisrahastuse portfelli poole võrra. Esimest aktsiatehingut pean ma siiski olulisemaks, nii et kui pean ohverdama mingi eesmärgi, läheb see kirve alla esimesena.
Sissetulekud 1200€ neto
Sissetulekud on siiani jäänud 1000+-100€ ümber, et neid senisest veelgi suuremaks saada, kasutan ma printsiipi- et saada ise rikkaks, on vaja enne keegi teine rikkaks teha. Seega tööandja (ja seeläbi enda) sissetulekute suurendamiseks lõpetan esiteks autokooli. Seni on vahendite ja töötaja (minu) transpordi taganud tööandja, lubade olemasolul tagab tema aga tööauto ja vajaliku kütuse. See annab mulle võimaluse ise vabamalt liikuda ning liigutada vajalikke vahendeid objektide vahel, vähendades transpordimuret ja suurendades töötunni efektiivsust. Lisaks teeb see minu paindliku töögraafiku veelgi paindlikumaks. Teiseks, Töötukassa- peatselt Töökassa, pakub igasuguseid võimalusi enesearenguks koolituste ja kursuste näol. Selle aasta lõpuks plaanin minna ja lõpetada erialale vastav olemasolevast kõrgema taseme kursus, mis avardab jällegi võimalusi tööandjale ning võimaluse palgatõusuks. Kolmandaks, lõpetada keskkool ja minna teha paremad tulemused riigieksamitel- eelmiste sooritustega ei saa ma olla kuidagi rahul (eesti keele ja matemaatika riigieksamid alla 50p).Selle eesmärgi puhul on teada, et see kandub edasi 2019. aastasse puhtalt iseloomu tõttu.
Keskharidus küll ise erilisi sissetuleku suurendamise võimalusi ei paku, kuid siiski annab veidi rahulolu ja võimalusi edasi õppimiseks. Neljandaks, põhitöö kõrvalt teha halturtsikuid ja kasutada lisatäitena nt Goworkabit teenust. Viiendaks, asutada ettevõte, mille alla vajaduse korral investeeringuid kolida või mille abil lisatöö eest arveid esitada.
Finantsvabaduse 3. tase
Saavutades kõik muud eesmärgid, peaks saavutama ka finantsvabaduse 3. astme. Finantsvabaduse 3. aste sisuliselt tähendab stabiilsust. Kui need tasemed kuidagi võõrad ja tundmatud on, siis Kristi on nendest kirjutanud oma blogis, lisan postituse lõppu ka viite. Kui mõni eesmärk peaks läbi kukkuma ja see tase jääma saavutamata, tuleb järgmine aasta veel rohkem rabeleda, et plaanis püsida ning hetkel ei soovi tänaseid toimetusi homse ega ülehomse varna visata.
Vihmavarjufond- esimene aste
Vihmavarju e -meelerahufondi plaanin panustada astmeliselt, fondi suurenedes vähendan iga kuu fondi panustatava raha osakaalu.
Esimene aste on 500€, panustatav osakaal 50% säästudest. Teine aste on 1000€, panustatav osakaal 20% säästudest. Kolmas aste on 2000€, panustatav osakaal on 10% säästudest. Neljas ja viimane aste on 4000€-...€, panustatav osakaal 5% säästudest.
Kokkuvõtteks
Suures pildis on 2018. aasta eesmärk jõuda stabiilsuseni, suurendades sissetulekuid ja sääste, mille tulemusel igakuised tulud ületavad vähemalt 40% ulatuses kulusid. Sellest peaks piisama, et igakuiste kulude kõrvalt oleks võimalik suurendada nii investeeringuid kui ka sääste, käia koolis ning koolitustel ja seeläbi suurendada veelgi sissetulekuid. Investeerimine on väga pikaajaline tegevus, mis nõuab väga palju aega, raha ja teadmisi, et olla tulus. See tähendab ka ohverdusi praegu, et saada (võimalikku kuid mitte kindlat) tulu tulevikus.
Kristi saare: "Millisel finantsvabaduse tasemel oled sina?
https://bit.ly/2O4nG3B
NB! Tegemist on meeelelahutusliku väärtusega informatsiooniga, käesolev artikkel ega blogi ei anna investeerimis, õigus ja -finantsalast nõu. Soovituste ja nõu saamiseks pöördu vastava spetsialisti poole või tee oma otsused ise.